KUKU ÄRATAJA – Peep Põldsamm tutvustab NORAnet (asjade interneti) võrku ja olemust

 

kuku-hommikuprogramm

KUKU raadio hommikuprogramm palus Peep Põldsammil lihtsalt seletada asjade interneti olemust ja NORAneti võimalusi.

Saade on järelkuulatav siin.

Eesti esimene avalik asjade interneti võrk on valmis kommertskasutuseks

Eesti IT- ja sideteenuste ettevõte Unitcom koostöös Norra telemaatika ja sensor-tehnoloogia ettevõttega Nordic Automation Systems on lõpetanud tehnilised testid Eesti esimese avaliku üleriigilise asjade interneti võrgu NORAnet käivitamiseks ning see avatakse klientidele kommertskasutuseks 05. oktoobril k.a. NORAnet avab uue ajastu Eesti IKT-turul, kus lisaks inimestele saavad internetivõrguga ja omavahel iseseisvalt turvalises ühenduses olema ka erinevad seadmed, süsteemid ja rakendused paljudes eluvaldkondades – tervishoius, põllumajanduses, transpordis ja logistikas, kommunaalteenustes, tööstuses ja ehituses, kodumajapidamistes ja mujal.

Asjade internet (ingl. k. IoT – Internet of Things) on võrgustik, kus omavahel on ühenduvuses erinevad seadmed, süsteemid ja rakendused, mis suudavad iseseisvalt sensorite abil koguda, salvestada ja töödelda informatsiooni, mida ühiskond saab kasutada mitmete protsesside mõõtmiseks, jälgimiseks ja juhtimiseks paljudes eluvaldkondades.

Asjade interneti teenuste osutamiseks on vajalik sellise üleriigilise juhtmeta sidevõrgu olemasolu, mis võimaldab kasutada odavaid, autonoomseid ja väikese energiatarbimisega sensoreid. NORAnet baseerub rahvusvaheliselt tunnustatud võrgutehnoloogial LoRaWAN™, võimaldades kasutada kuni 10 aastase akukestvusega sensoreid, mis võivad asetseda tugijaamast kuni 15 km kaugusel, sh ka maa all ja muudes raskesti ligipääsetavates kohtades.

NORAnet võrgu omanikuks on OÜ Noranet ning seda hakkab opereerima ja üldkasutavat võrgule juurdepääsuteenust pakkuma Unitcom, kes on alates käesolevast aastast ka täieõiguslik rahvusvahelise LoRa-Alliance liige. „NORAnet saab olema kõikidele klientidele, teenuseosutajatele ja rakenduste pakkujatele võrdsetel alustel kättesaadav,“ sõnas Unitcom Eesti OÜ juhatuse esimees Toomas Peek. „Oleme lõpetanud võrgu tehnoloogilised testid ja teeme praegu ettevalmistusi, et võrk 05. oktoobril kommertskasutusse anda.“

NORAneti võrgus on 2016.a. jooksul testitud erinevaid LoRaWAN™-standardile vastavaid sensoreid, sh. Nordic Automation Systems’i poolt pakutavaid vee-, elektri-, gaasi-, temperatuuri-, niiskuse- ja liikumissensoreid, mis võimaldab erinevatel kasutajarühmadel koheselt hakata võrku reaalseteks rakendusteks kasutama. Võrgu avamisel on NORAneti katvusala 55% Eesti territooriumist, hõlmates kõiki maakonnakeskusi (kokku 28 linna) ning võrgu leviala hakkab Unitcom laiendama vastavalt klientide vajadustele.

Lisainformatsiooni NORAneti võrgu avamise ning pakutavate teenuste ja kasutusvaldkondade kohta saab Unitcomi NORAnet infotelefonilt 6756 510 ning e-posti aadressilt noranet@unitcom.ee.

Unitcom (www.unitcom.ee) on kohalikul kapitalil baseeruv ettevõte, mis pakub ülikiire interneti-, televisiooni-, telefoni- ning IoT-, IT-taristu ja pilveteenuseid ühtsetes teenusepakettides kodu- ja äriklientidele üle Eesti. Unitcomi juhtmeta lairiba- ning NORAnet IoT-võrgud katavad rohkem kui 65 protsenti Eesti elanikkonnast. Unitcom on Microsofti, Google’i, HP, Cisco, Delli, VMware’i, F-Secure jt globaalsete tehnoloogiaettevõtete pika-ajaline sertifitseeritud partner. Unitcom on rahvusvahelise IoT assotsiatsiooni LoRa®Alliance liige. Meedia- ja televisiooniteenuste osutamisel teeb Unitcom strateegilist koostööd Viasati, Baltikumi suurima kanalilevitaja Wide Media ja teiste sisuteenuste tootjate ja esindajatega. Firmas töötab üle 60 kogemustega spetsialisti. Unitcomi omanikud on Eesti ettevõtjad Toomas Peek ja Peep Põldsamm ning ettevõtte võtmetöötajad.

LoRa®Alliance (www.lora-alliance.org) on rahvusvaheline mittetulunduslik assotsiatsioon, mille liikmeteks on asjade interneti (IoT) tehnoloogiate ja valdkonna edendamisest huvitatud ettevõtted ja institutsioonid. LoRa Alliance missiooniks on standardiseerida LPWAN-tehnoloogiad, et IoT-, M2M-, targa linna ja muud selle valdkonna rakendused saaksid avalikkusele laialt kättesaadavaks. Alliance haldab avatud LoRaWAN-standardit, et tagada seda kasutavate operaatorite võrkude, süsteemide ja seadmete vahel globaalne ühilduvus.

Nordic Automation Systems (www.nasys.no) on juhtmeta telemaatika ja sensor-tehnoloogia valdkonnas tegutsev Norra ettevõte. Ettevõte poolt väljaarendatud SensorLink™ tooteseeria pneumaatilised ja elektrilised sensorid võimaldavad tööstusettevõtetel lahendada tööriistade ja -vahendite monitooringu ja halduse probleeme ning jälgida erinevaid elektrilisi, temperatuuri, vibratsiooni jm näitajaid. Firma pakub ka rahvuvahelise IoT-standardile LoRaWAN™ vastavaid vee-, temperatuuri-, elektri jm. sensoreid ja LoRaWAN™ võrgu tugijaamasid. Nordic Automation Systems osaleb Eesti esimese avaliku LPWAN-võrgu NORAnet loomises ning seal pakutavate IoT-teenuste ja rakenduste arenduses. Firma tegutseb Norras ja Eestis ning selle arenduse ja tootmisüksustes töötab kokku 30 spetsialisti.

 

Lisainfo:

Peep Põldsamm

Tegevjuht, Unitcom Eesti OÜ

Tel: 545 10100

E-post: peep.poldsamm@unitcom.ee

Unitcom Eesti liitus rahvusvahelise organisatsiooniga LoRa Alliance

lora-alliance-logoLoRa Alliance (www.lora-alliance.org) on üks kolmest IoT (asjade interneti) võrgustandardist (LPWAN – Low Power Wide Area Network), mille liikmete arv kasvab väga kiiresti üle maailma. Alliance’i juhtfiguure on Semtech, kes toodab LoRa-kiipe, samuti on LoRaWAN tehnoloogia valinud Cisco, IBM, HP Enterprises, ZTE, Bosch, Honeywell, Schneider ning suuroperaatoritest Hollandi KPN, Prantsuse Orange ja Bouygues, Lõuna-Korea SK Telecom, Shveitsi Swisscom jpt.

Unitcomi leiate liikmete nimekirjast.

Unitcomi TV kliendid kiidavad: Rio olümpiamängude suurepärane ajastus ja jälgitavus

 

RIO 2016 Eesti postmark 2

Selle suve põnevamaid sündmusi on kahtlemata Rios toimuvad XXXI olümpiamängud, kus 28 spordiala paremaid premeeritakse 308 medalikomplektiga. Heal tasemel on ennast näidanud ka Eesti olümpiakoondis, kes ühe võistkondliku medali kõrval on välja võidelnud mitmeid esikümne kohti ja tipptulemusi.

Unitcomi TV teenuse kasutajad on jaganud positiivset tagasisidet olümpiamängude suurepärase ajastuse ja jälgitavuse osas – põnevad ülekanded on paljudel päevadel kattunud kehvade Eesti ilmadega ning võimalusi erinevate alade jälgimiseks on rohkelt.

Unitcom TV teenus võimaldab jälgida Rio sündmusi kokku 6 tavalisel telekanalil (sh ETV, ETV2, ETV+, TV3, Viasat Sport Baltic, Viasat Motor) ning 3 HD telekanalil (ETV HD, ETV2 HD ja Viasat Motor HD). Lisaks on Unitcomi digiboksis ka raadiokanalite menüü, mille valikus on teiste seas ka Riost otseülekandeid  tegev Vikerraadio.

Palju positiivset tagasisidet on saanud ka põhipakettide hulka kuuluv järelvaatamise teenus, mis võimaldab näiteks järgmisel päeval vaadata möödunud spordiöö tipphetki. Kellaaeg Rios on Eestist 6 tundi taga ning paljud võistlused toimuvad eestlaste jaoks ebasoodsal ajal ehk öösel. Digiboksi puldist juhitav järelvaatamise teenus võimaldab paari nupuvajutusega vaadata viimase 7 päeva saateid, sh ETV, ETV2 ja TV3 ülekanded Riost.

Unitcomi TV teenus on koos juhtmeta interneti püsiühendusega pakutav mugavusteenus, mis võimaldab vaadata ligi 100 telekanalit koos mitme vaatamiskoha, järelvaatamise, e-saatekava, meeldetuletuste jpt. lisavõimalustega. Täpsem info kodulehel www.unitcom.ee või klienditeenindusest tel. 1213 ja tugi@unitcom.ee.

Unitcom Eesti OÜ meeskond soovib kõigile elamuste rohkeid olümpiamänge ja ilusat suve jätku!

(Foto: Rio 2016 postmark, Allikas: Eesti Post)

Äikesehooaeg on täies hoos – kaitseme oma elektroonikat!

Äikesetorm ei kesta tavaliselt kaua ning selleks ajaks seadmete voolu- ja sidevõrgust (majja sisenevast antenni-, telefoni- või internetivõrgust) lahti ühendamine ei ole keeruline. Lisaks võib ennetav tegevus päästa elektroonikaseadmete elu ja säästa rahakotti ootamatutest kuludest.

Elektroonikaseadmed nagu teler, arvuti, digiboks, ruuter või isegi pesumasin on väga tundlikud äikesest tingitud ülepinge suhtes ning äikesetorm võib need kergelt rivist välja lüüa. Tasub meeles pidada, et saatuslikuks võib saada ka pikselöök, mis tabab elektri- või telefoniliine paari kilomeetri kaugusel kodust.

Äikeseohu või äikese korral soovitame ennetava meetmena kõik seadmed elektrivõrgust lahti ühendada. Oluline on lahti ühendada raadiosideseadme antennikaabel ning võrguseadmete vahelised CAT5 kaablid.

Teadmiseks Levikomi klientidele! Äikesekahjustusega seadme remont ei kuulu seadme garantii alla ning nende seadmete väljavahetamist ei kompenseerita.

Internetiühenduse probleemide korral soovitame teha lühiajaline (ca 1 min) elektrikatkestus kõigile arvutivõrgu seadmetele (vastuvõtja, ruuter jm). Probleemide jätkumisel aitame Teid telefonil  1213.

FORTE.DELFI.EE – Eestis loetakse internetti inimõiguseks – aga millise kiiruse juures?

Portaal Forte tegi ülevaate interneti leviku olukorrast Eestis. Artiklit näed siit.

GEENIUS.EE – Eestis proovib eraklientide interneti- ja telepilditurule suurelt tulla uus telekomifirma

Geenius. ee portaal uuris Unitcomi tegevusi ja plaane. Vaata artiklit siit.

 

 

Internetiühenduste kiirused ulatuvad üha enam pilvedesse

Kui veel mõned aastad tagasi tegid võrguteenuste maailmas ilma telefonivõrgul baseeruv DSL ning 3G-põhine mobiilinternet, siis tänasel päeval on need mõlemad küll alles, ent üha enam loovutamas oma kohta ülikiiretele lairiba internetiühendustele.

Internetiühenduste kiirused ulatuvad üha enam pilvedesse 1Internet on selle loomisest peale arenenud koos ühiskonnaga ja jätkab samas suunas. Võrgulahenduste pakkujad püüavad tarbijate soove une pealt ette aimata ning oma tooted turu ootustele vastavateks disainida.

Ettevõtte Unitcom Eesti OÜ juhatuse liikme Peep Põldsammi sõnul iseloomustab tänast päeva siiani erinevate võrgutehnoloogiate paljusus, samas on selgelt näha, et üleminek ühtsele lairiba võrgutehnoloogiale on lõppemas – erinevad teenusepõhised võrgud asenduvad IP-põhise tehnoloogiaga. Tema sõnub saabki lähitulevikus eristada võrgulahendusi pigem juurdepääsuvõrgu füüsilise kandja ja lõppseadme mobiilsuse alusel ning neid võib jaotada tinglikult nelja rühma: lairiba fiibervõrk, juhtmeta lairibavõrk, mobiilne lairibavõrk ning saabumas on võrgulahendused nn „seadmete interneti“ (ingl. „Internet of Things“, ehk IoT) tarbeks.

Fiibervõrk – praeguse aja kiireim andmeside edastus

Fiibervõrgu puhul toimub andmeside maa alla või maapealsetele postidele paigaldatud fiiberkaabli abil, kus signaalid edastatakse optilisel kujul. Fiibervõrgu eeliseks on suur läbilaskevõime, kuna ühes optilises kius on võimalik samaaegselt edastada mitut erinevat signaali ja üks kaabel sisaldab tavaliselt mitukümmend kiudu, ning väikese sumbuvuse tõttu saab signaali ilma vahevõimenditeta edastada väga pikkade vahemaade taha. Kuna signaal edastatakse suletud keskkonnas, on ka väliste mõjurite mõju (nt ilmastik) edastuskvaliteedile päris väike. Viimase aja levinumaks võrgutehnoloogiaks on siin signaali optilisel jagamisel põhinev GPON (Gigabit Passive Optical Network), mis võimaldab majanduslikult mõistlike kuludega tagada kliendini ulatuvas juurdepääsuvõrgus edastuskiirusi 1 Gbit/s (ehk 1000 Mbit/s) või enam. „Meil Eestis on seda tüüpi võrgulahendus märksa vähem levinud, kui see on näiteks Lätis või Leedus, kuid suuremad fikseeritud side operaatorid (Eesti Telekom ja STV) üritavad seda mahajäämust kiiresti kõrvaldada. Enamjaolt on taolist lahendust mõistlik kasutada kohtades, kus potentsiaalsete klientide kontsentratsioon on suur ehk linnades, kortermajade, büroohoonete või tootmisüksuste piirkondades – seal, kus kaabelduse kulud ühe kliendi kohta on minimaalsed“. Põldsamm juhib tähelepanu sellele, et tegelikkuses ei vaja enamus kodukasutajatest nii suuri andmeside kiirusi, sest enimlevinumate teenuste (internet, televisioon, pilveteenused) kvaliteetseks kasutamiseks piisab oluliselt väiksematest edastuskiirustest, liiatigi enamus koduarvuteid ja kohtvõrgu seadmeid (nt Wifi-ruuterid) ei toetagi selliseid kiirusi. „Samas on mõne suurema äri- või tootmisettevõtte puhul suur andmeside kiirus kriitiline, näiteks ülimahukate varundus- vmt. andmete laadimisel,“ märgib Põldsamm. Kindlasti on fiibervõrk aga väga tulevikukindel lahendus, kuna on töökindel ja läbilaskevõimet on väga odavalt võimalik kiiresti suurendada, kui selleks vajadus tekib. Suur osa GPON fiibervõrgust, mis Eestis praegu kasutusel, on rajatud Elioni (Eesti Telekom) poolt, kes on seda just viimastel aastatel on väga jõudsalt arendanud.

Põldsammi hinnangul on fiibervõrgul ka puudusi, mis ei ole küll tehnoloogilist laadi – nimelt võib kaabelvõrguga liitumine osutuda majanduslikult väga kulukaks, kui klient asub maapiirkonnas või näiteks eramajade asumis. Kulukaks teeb liitumise mitte võrgutehnoloogia maksumus, vaid kaabelvõrguga paratamatult seotud kaeve- ja taastetööd. Küllalt on juhtumeid, kus klient on algul väga rõõmus, et fiibervõrgu ots on lõpuks toodud tema eramu värava ette, kuid rõõm haihtub, kui pelgalt paarikümnemeetrise majaühenduse väljaehitamise eelarvet näeb (võib ulatuda mitme tuhande euroni). Kõrgtihedates piirkondades on üldjuhul rajatud sidekanalisatsioon, kuhu kaablid sisse tõmmatakse ning seetõttu kõrghoonestusega piirkondades on kaabelühenduse rajamise kulud väiksemad.

Juhtmeta lairibavõrk

JuhtInternetiühenduste kiirused ulatuvad üha enam pilvedesse 2meta lairibavõrk on võrgulahendus, kus andmeside ühendus kliendiga tagatakse raadioside abil (so üle õhu) – kliendi juurde paigaldatakse vastuvõtja koos antenniga ning signaal edastatakse kas juhtmeta lairibavõrgu tugijaamast (millega saab ühendada paljusid kasutajaid) või raadiolingi abil (eraldi ühendus saatja ja kliendi vastuvõtja vahel). Juhtmeta lairiba võrgutehnoloogia on just viimastel aastatel teinud läbi suuri arenguid – omaaegne populaarne WiMAX-tehnoloogia (kiirused kuni 12 Mbit/s) on asendunud erinevates sagedusvahemikes toimivate juhtmeta võrgulahendustega, millega on tänapäeval samuti võimalik tagada kiirusi 1 Gbit/s või enam. Suurim muutus siin vast polegi tehnoloogilist laadi (see tehnoloogia on olemas olnud juba aastaid), pigem on siin tähtsam vastavate seadmete maksumuse märkimisväärne alanemine võrreldes mõne-aasta taguse ajaga. Tugijaamast 10-15 km kaugusel asetsevale kliendile 50 – 100 Mbit/s kiirusega internetiühenduse loomine võtab tänapäeval aega paar tundi ning liitumine ei lähe kliendile maksma üle paarisaja euro. Seetõttu on juhtmeta lairiba tihti ainus mõistlik võrgulahendus, kui kodu või ettevõte asub kaabelvõrgust eemal. Juhtmeta lairiba ühendus on kahtlemata ilmatundlikum võrreldes kaabelvõrguga, kuid kaasaegsed raadiosidetehnoloogiad ja võrgulahendused suudavad tänapäeval tagada kvaliteetse ja tõrgeteta teenuse ka kõige keerulisemates oludes.

Unitcom, kes on juhtmeta lairibavõrkude opereerimise ning ülikiire interneti ja äriklientide kohtvõrkude lahendustega tegelenud juba alates 2004.a-st, on läbi katsetanud ja omab kogemust enamuse viimase 10-15 aasta jooksul kasutuses olnud võrgutehnoloogiatega alates WiMAX-ist ja Wifi-st,“ räägib Põldsamm. „Algselt Viimsi-, Merivälja ja Mähe piirkonnale interneti pakkumiseks loodud ettevõte kasutaski esmalt vaid WiMAX lahendust, kuid kui suured tootjad ei läinud selle arendusega enam kaasa, jäi selle tehnoloogia arendus maailmas soiku ja lõpuks ajale jalgu“. Seetõttu kasutab Unitcom täna paralleelselt 3-4 erinevat juhtmeta lairibavõrgu lahendust, sh ka WiMAX-it, sõltuvalt kliendi poolt kasutatavatest teenustest ning tema asukohast, sh kaugusest tugijaama suhtes. „Suurim ärikliendi poolt kasutusesolev ühenduskiirus Unitcomi juhtmeta lairibavõrgus on täna 800 Mbit/s (mõlemas suunas) ning tavalisele, ka maal asuvale kodukliendile rohkem kui 100 digitelevisiooni kanali (sh HD), telefoniteenuse, Microsoft Office365 pilveteenuste ja 4 videokaamarega valvelahenduse koos 100 Mbit/s internetiühendusega tagamine ei valmista mingit raskust,“ kinnitab Põldsamm. Unitcomi ülikiiret internetiühendust võimaldav juhtmeta võrk katab tänaseks rohkem kui 60% Eesti elanikkonnast ning seetõttu ei peaks ükski kiiret ühendust vajav era- või äriklient Eestis ootama, millal fiibervõrk ükskord temani jõuab.

Nii GPON fiibervõrk, kui ka kaasaegne juhtmeta lairibavõrk võimaldavad mõlemad sümmeetrilist võrguühendust, kus andmeside kiirused mõlemas suunas on võrdsed. Sümmeetriline ühendus on tänapäeval pilve-, sotsiaalmeedia- ja varundusteenuste kiire leviku tõttu on muutunud väga oluliseks, sest suuri andmemahtusid on vaja edastada ka üles võrku ning paljud teenused on olemuselt kahesuunalised (nt Skype videokõne). Juhtmeta lairibavõrk on täna äriklientide poolt laialdaselt kasutuses ka põhiühenduse varuühendusena – näiteks ärikriitilisi pilverakendusi kasutavad ettevõtted ei saa endale lubada, et põhiühenduse rikke (nt kaablirikke) puhul kaob internetiühendus ja seeläbi ühendus ka nende pilves oleva müügi-, teeninduse vmt ärirakendusega.

Põldsammi sõnul näitab Unitcomi poolt läbi viidud turuanalüüs, et Eestis on võrdlemisi palju selliseid piirkondi, kus juhtmeta lairiba võrgulahendus on optimaalne, fiiberühendus aga oleks kallis. „Neist 22% moodustasid kodukliendid ja 18% ärikliendid – laod ja tehasehooned jne,“ loetleb Põldsamm. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt on hiljuti välja öeldud, et Eestis puudub kiire internetiühendus kokku u. 160’000 kliendil.Internetiühenduste kiirused ulatuvad üha enam pilvedesse 3

Rahvakeeli „WiFi võrgu“ nime kandev lahendus on Põldsammi sõnutsi peamiselt mõeldud juhtmeta kohtvõrgu lahenduseks lõppkasutaja kohas, nt korteris, eramus või kontoris, kuigi seda tehnoloogiat kasutatakse ka operaatori juhtmeta lairibavõrgu lahendusena (koos suundantennidega). Kuna kasutame järjest enam just mobiilseid seadmeid – laptopid, tahvelarvutid, nutitelefonid jne, või ei soovi oma koduteleri, -printeri või kontori arvutivõrgu jaoks teha kaabeldust, siis on loogiline, et ka ühendus lairibavõrgu lõppunktiga kliendi asukohas on juhtmeta, milleks WiFi mõeldud ongi ning ilmselt jääb selleks veel pikaks ajaks.

Kolmas võrgulahendus – mobiilne lairibavõrk toimib samuti üle õhu raadioside abil, erinevus juhtmeta lairibaühenduse vahel on vaid asjaolu, et lisandub mobiilsus. Mobiilsus tagab selle, et me võime terve võrgu leviala suvalises punktis saada ühenduse lairibavõrguga ning saame liikuda tugijaamade vahel ühendust kaotamata. Mobiilse ühenduse tagamine on loomulikult tehnoloogiliselt oluliselt keerulisem võrreldes juhtmeta püsiühendusega, kus kliendiseade on paigal ning täpselt suunatud saatjantennile, seetõttu on tänased mobiilsed lairibaühendused paratamatult ebastabiilsemad ning reeglina asümmeetrilised – rõhk on pandud allalaadimise kiirusele. Tavapäraste internetiteenuste mobiilseks kasutamiseks sobib aga kaasaegne LTE-tehnoloogial põhinev 4G-lairibavõrk suurepäraselt. „Peab loomulikult silmas pidama, et teenused, mis vajavad stabiilselt kiiret ja sümmeetrilist lairibaühendust – näiteks IPTV, videovalve, kodu või ettevõtte pilvelahendused, siis mobiilsest internetist ei piisa,“ räägib Põldsamm.

Internetiühenduste kiirused ulatuvad üha enam pilvedesse 4Oma kasvu on alustamas uus võrguühenduse liik – võrgulahendused „seadmete interneti“ jaoks. Internet of Things (IoT) – siia alla saame lahterdada kõik need „targad“ lahendused, mis eeldavad süsteemset andmete edastamist võrku ehk tavaliselt pilves asuvale teenusserverile. „Väga selge näide sellest on näiteks kaugloetavad elektri-, vee- või gaasiarvestid, targa kodu või kontori juhtimissüsteemid, aga järjest enam leiavad kasutust ka igasugu muud seadmed – külmkapid, pesumasinad, valveseadmed jm seadmed, mille küljes on vastavad andurid, mis saadavad andmeid pilverakendustesse ja mis eeldavad võrgulahendust,“ valgustab Põldsamm. „IoT puhul ei ole vaja suuri ühenduskiirusi, andmemahud on tavaliselt väikesed, mistõttu võrgulahendused, mida sel puhul kasutatakse, on UNB (Ultra Narrow Band) tüüpi ehk ultra kitsas riba. „See on võrgulahenduste maailmas omakorda midagi uut. Paljusid taolisi rakendusi ja teenuseid on juba loodud, tulevikus hakatakse selliseid lahendusi looma üha enam, sest kogu maailm liigub selliste seadmete poole nii koduses majapidamises, kui mujal,“ jätkab ta. „Üks huvitavamaid lähituleviku suundi on loomulikult autondus – alates sellest, et autode telemeetriasüsteemid hakkavad auto sõlmede olukorrast autofirmasse ise andmeid saatma, mille tulemusena ei pea hooldusesse sõitma mitte teatud kilometraaži läbides, vaid siis kui vaja on, ning lõpetades isesõitvate autodega, mille andurid peavad suutma pidevalt mõõta ja hinnata ümbritsevat olukorda ning ka suhelda teiste liiklusvahendite ja liiklejatega.“ Seadmete interneti võrgulahenduste tarbeks kohandatakse aga pigem olemasolevaid lairibavõrkusid, peamiselt raadiosidevõrkusid, kui hakatakse selleks uusi võrkusid rajama, kuigi katsetusi ka selles suunas on tehtud.

Tehnoloogia areng võrgulahenduste valdkonnas on andmeside, eriti interneti ühendusteenuste kasutajatele muutnud valiku lihtsamaks, sest valida on vaja vaid enda vajadustele, so kasutatavale teenusele või rakendusele sobiv võrguühenduse liik. Tänapäeval oleme jõudnud olukorda, kus tehnoloogilised lahendused võimaldavad juba rohkem, kui meil tegelikkuses vaja on – andmeside kiirused ulatuvad tõepoolest juba pilvedeni. Arengut võib oodata ainult selles, et lairibavõrgud jõuaksid kõikide soovijateni, ükskõik, kus nad ka ei asuks.

Äripäeva portaali IT UUDISED 24.11.2015

Unitcom omandas Uptime Systemsi ja tõusis Eesti IT haldusteenuste turul teiseks

Eesti IT- ja sideteenuste ettevõte Unitcom omandas Uptime’i kontserni kuuluva IT taristuteenuste pakkuja Uptime Systems OÜ. Selle tehinguga kasvab IT-taristu ja sideteenuste täislahendusi pakkuv Unitcom äriklientide IKT teenuste turul suuruselt teiseks tegijaks Eestis. 

Unitcom Eesti OÜ juhatuse esimees Toomas Peek ütles, et tehing võimaldab ettevõttel tugevdada turupositsiooni ning see on kooskõlas Unitcomi pikaajalise strateegiaga. „Uptime Systemsi omandamisega kasvas märkimisväärselt Unitcomi kliendibaas, eriti just suurkorporatsioonide osas ning Eesti äriklientide IT haldusteenuste turul tõusime sellega teisele kohale. Uptime Systems OÜ professionaalid toovad endaga Unitcomi kaasa vajalikke kogemusi ja teadmisi ning ühinemisest tekkiv suurem organisatsioon võimaldab pakkuda olemasolevatele ja uutele klientidele veel kõrgema kvaliteediga vastutusvääristatud teenust,“ rõhutas Peek.

„Unitcomi tugevuseks on meie võimekus pakkuda klientidele ühtse tervikuna kõiki IT taristu-, interneti-, telefoni-, TV-, pilve- ja andmelaoteenuseid kogu Eestis. Juba alates 1992. aastast tegutsev Unitcom plaanib jätkata ka toimivate ja edukate IKT ettevõtete konsolideerimisega,“ täiendas Unitcomi tegevjuht Peep Põldsamm.

„Uptime’i kontsern keskendub tarkvara arendusteenuste ärile nii siin regioonis, kui ka laiemalt ning mul on hea meel, et leidsime Uptime Systemsile uue ambitsioonika omaniku, kellel on selge visioon ettevõtte edasiarendamiseks,“ lausus Uptime OÜ tegevjuht Eero Tohver.

Tehingu hind jääb poolte kokkuleppel konfidentsiaalseks. Tehingu läbiviimist nõustasid investeerimispank Keystone Advisers, advokaadibürood GLIMSTEDT ja Primus ning tehingut aitas finantseerida Swedbank Eesti.

Unitcom on kohalikul kapitalil baseeruv ettevõte, mis pakub ülikiire interneti-, televisiooni-, telefoni- ning IT-taristu ja pilveteenuseid ühtsetes teenusepakettides kodu- ja äriklientidele üle Eesti. Unitcomi juhtmeta lairiba- ning fiibervõrgud katavad hetkel rohkem kui 65 protsenti Eesti elanikkonnast.

Unitcom on Microsofti, Google’i, HP, Cisco, Delli, VMware’i, F-Secure jt globaalsete tehnoloogiaettevõtete pikaajaline sertifitseeritud partner. Meedia- ja televisiooniteenuste osutamisel teeb ettevõte strateegilist koostööd Viasati, Baltikumi suurima telekanalite distribuutoriga Wide Media, mis teiste hulgas levitab kanaleid nagu Sony Entertainment Television, Sony Turbo, Kidzone TV, Setanta Sports, Filmzone, Filmzone+ jpt. ning teiste sisuteenuste tootjate ja esindajatega.

Unitcomi IT-taristuteenuste suurklientide hulka kuuluvad näiteks G4S, Alexela, Krimelte, Äripäev, Inges Kindlustus, Mootor Grupp jpt.

Unitcomis töötab üle 60 kogemustega spetsialisti. Unitcomi omanikud on Eesti ettevõtjad Toomas Peek ja Peep Põldsamm ning ettevõtte võtmetöötajad.

Lisainfo:

Peep Põldsamm
Tegevjuht, Unitcom Eesti OÜ
Tel: 545 10100, e-post peep.poldsamm@unitcom.ee
www.unitcom.ee

Eero Tohver
Tegevjuht, Uptime OÜ
Tel: 50 46969, e-post eero.tohver@uptime.ee
www.uptime.ee